HALLHANI

ehk roohani (Anser anser)
tn_hallhani
Klass:
Selts:
Sugukond:
Perekond:
Linnud
Hanelised
Partlased
Hani

Video 1: Hallhaned õhtul (1:20) allikas: Yahoo! Video
Video 2: Hallhaned veel (0:45) allikas: Yahoo! Video
Heliklipp 1: Hallhane hääl (0:25) allikas: Kárpátkert

Hallhani on Eesti kõige suurem haneline. Täiskasvanud lind kaalub 3 kuni 4,5 kg ning suuruselt peaaegu koduhane suurune. Tiiva pikkus on 42-48 cm. Põhivärvuse järgi on tegemist halli linnuga. Pea ja kael on tal pruunikashallid, tiivad ja selg helehallid ning keha alapool rinnast alates valge. Nokk on hallhanel kollakas-lihakarva, jalad roosakad.

Eestis on hallhani levinud Lääne-Eesti saartel ning Pärnu lahes. Eestis üsna arvukas lokaalse levikuga liik. Praegu pesitseb Eestis umbes 1500 paari hallhanesid.

Hallhani saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris-novembris. Soojematel talvedel on üksikuid linde nähtud ka Eestis talvitumas. Hallhane pesitsus- ja rändepeatuspaigad asuvad Lääne-Eesti meresaartel ja rannikul. Tähtsamad hallhanede rändepeatuspaigad asuvad Matsalu lahe ja Haapsalu tagalahe ümbruses, Saaremaal ja Hiiumaal. Eriti arvukalt koondub neid sügisel Matsalu lahele, kus on loendatud korraga kuni 10 000 hallhane. Liigi rändeaegne arvukus ei ole viimastel aastakümnetel eriti muutunud, kuid teisenenud on nende regionaalne levik. Peatuvate hanede osa suureneb Matsalus ja väheneb Hiiumaal.

Hallhanede saabumine ja lahkumine on seotud jää lagunemise ja tekkega merel. Sügisesel läbirändel aga peatuvad sageli tohutute parvedena põldudel, aasadel ja muudel sarnastel lagedatel aladel.

Hallhaned toituvad eranditult taimedest. Hallhanedele maitseb valminud teravili, eriti oder. Kuigi nad eelistavad lamandunud või madalat ja hõredat vilja, võivad nad käia ka püstises viljas. Üksnes kõrgesse ja tihedasse vilja ei söanda nad minna. Septembris käivad hallhaned ka taliviljakülvidel ja orasepõldudel, kuid võrreldes valgepõsk-lagledega on nende tekitatud kahjustused väiksemad, sest nad toituvad ka koristatud viljapõldudel.

Hallhani on väärtuslik jahilind, keda tema sügisesel läbirändel ka intensiivselt kütitakse. Muul ajal, eriti pesitsusajal neid küttida ei tohi.

Hiiumaal on peetud tugevalt hanejahti, samal ajal on seal ahenenud lindude toitumistingimused. Matsalu looduskaitsealal on aga jaht keelatud ja ümbruskonna põllud on nüüd valdavalt üles haritud.

Hallhane tekitatud lokaalseid kahjustusi esineb nii Saare-, Hiiu- kui ka Läänemaal. Vastandina teistele rändehanedele teevad nad põllumeestele pahandust eelkõige sügisel. Kahjustuste aeg kestab juuli lõpust oktoobri keskpaigani.

Teksti allikas: et.wikipedia.org/wiki/Hallhani

hallhani

anser3

anser2

Vaata lisaks: Wikimedia Commons