(Anser canadensis)
Klass: Selts: Sugukond: Perekond: Linnud Hanelised Partlased Lagle

Kanada laglel on pea, kael, nokk ja saba on mustad, põsed ning sabaalused kattesuled valged, küljed kollakaspruunid ning põikvöödilised. Rind on valkjas, kollaka varjundiga. Lagledest suurim. Kanada lagle elab järvedel, jõgedel, veehoidlatel, merelahtedel ja neid ümbritsevatel rohumaadel. Skandinaavias ning eelkõige Ameerikas on kanada laglest paiguti saanud täielik linnalind, kes elab kõrvuti koos inimestega.

Kanada lagle eluiga on 10-24 aastat, vangistuses on teadaolev pikim eluiga 42 aastat. Kanada lagle on suhteliselt ründehimuline ning peredevahelised rüselused on tavalised. Need toimuvad rohkete noogutuste, peakergituste ja pea-all ründesööstudena, mida saadab läbisegi karjumine. Pesitsusalade poolest on tema peamiseks konkurendiks hallhani, kes kaitseb enda territooriume kindlameelselt. Toitub niidu- ja põllukõrrelistest ning mõningatest veetaimedest.

Kanada lagled valivad endale kaaslase terveks eluks. Pesa ehitatakse mõnele mättale, mis ei pruugi olla eriti kaitstud. See võib asuda nii madalal laiul kui ka avatud niidul. Emaslind muneb mais 4-6 muna ning haub neid 28-30 päeva. Isaslind tegeleb pesakoha valvamisega. Noorlinnud saavad lennuvõimeliseks kahe kuu pärast. Perekond hoiab kokku järgmise pesitsushooajani.

Looduslikke vaenlasi on kanada laglel vähe. Harva võivad noorlinde küttida hundid, rebased ning kotkalised.

Eestis on kanada lagle iga-aastane suhteliselt haruldane läbirändaja. Talvituvaid isendeid kuni 20.

Teksti allikas: www.looduspilt.ee/loodusope