ehk rohupart (Aythya ferina)
Klass: Selts: Sugukond: Perekond: Linnud Hanelised Partlased Vart

Punapea-vart ehk rohupart on sinikael-pardist pisut väiksem lind. Hundsulestikus isaslinnu pea ja kael on punapruunid, tavalises olekus pruunid, keha ülapool on halliviiruline, rind ja sabaalune mustad (tavaolekus on nad tumepruunid). Emased ja noored punapea-vardid on hallika tooniga tumepruunid, pea ja kael kastanpruunid. Nokk on keskelt hall, mujalt mustjas. Jalad hallid ja ujulestad mustad nagu teistelgi vartidel. Täiskasvanud lind kaalub keskmiselt 800 grammi.

Levinud on punapea-vart Euraasia metsa- ja stepivööndis Briti saartest Baikalini. Levila põhjapiiriks on Kagu-Skandinaavia, lõunapiir ulatub Musta ja Kaspia mereni. Eestis on punapea-vart hajusalt levinud rändlind, keda enam leidub Lõuna-Eestis ja Lääne-Eesti saartel.

Meelispesitsuspaikadeks on vaba vee laikudega vahelduvad roostikud. Pesa ehitatakse kas vee äärde kaldataimestiku varju surnud veetaimede lademele või pool-ujupesana veetaimestiku vahele. Punapea-vart väldib avavett. Mereäärsetes pesades hävib tõusuvee ajal küllalt arvestatav hulk kurni. Täiskurn on pesas mai teisel poolel, siis on seal 6…10 (harva 16) rohekat kõhukat muna. Juuni esimesel poolel kooruvad munadest pojad ja samal ajal kogunevad isalinnud suurtesse sulgimissalkadesse. Juuli lõpul – augusti alguses pojad lennuvõimestuvad.

Punapea-vart toitub peaaegu ainult taimedest.

Punapea-vart on jahilind, tema liha on maitsvam partide omast, udusuled on nagu hahalgi väga kõrgeväärtuslikud. Kuna teda saab väga kergelt kunstlikult kasvatada, saaks tema levikut ja looduslikku arvukust tunduvalt tõsta. Looduskaitse alla ei kuulu.

Teksti allikas: bio.edu.ee