{"id":284,"date":"2014-05-05T14:58:11","date_gmt":"2014-05-05T14:58:11","guid":{"rendered":"http:\/\/padisejs.ee\/?p=284"},"modified":"2014-05-05T14:58:11","modified_gmt":"2014-05-05T14:58:11","slug":"kalakajakas","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/padisejs.ee\/?p=284","title":{"rendered":"KALAKAJAKAS"},"content":{"rendered":"<script>fsg_json['fsg_post_284'] = [\n{id: 189, image: 'http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg', extlink: '', thumb: 'http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas-150x150.jpg', permalink: '<div class=\"galleria-layeritem\"><a title=\"Permalink\" href=\"http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg\"><div class=\"galleria-link-bookmark\"><\/div><\/a><\/div>', layer: '<div class=\"galleria-infolayer\"><div class=\"galleria-layeritem\" style=\"padding-right: 20px;\"><\/div><div class=\"galleria-layeritem\"><a title=\"Permalink\" href=\"http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg\"><div class=\"galleria-link-bookmark\"><\/div><\/a><\/div><div class=\"galleria-layeritem\" style=\"padding-right: 20px;\"><\/div>'}\n];<\/script>\n<table width=\"604\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><em>(<em>Larus canus<\/em>)<\/em><\/td>\n<td rowspan=\"2\" width=\"150\">\u00a0<a data-postid=\"fsg_post_284\" data-imgid=\"189\" href=\"http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone  wp-image-189\" alt=\"kalakajakas\" src=\"http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg\" width=\"230\" height=\"119\" srcset=\"http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas.jpg 516w, http:\/\/padisejs.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/kalakajakas-300x155.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 230px) 100vw, 230px\" \/><\/a><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<table width=\"100%\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"100\">Klass:<br \/>\nSelts:<br \/>\nSugukond:<br \/>\nPerekond:<\/td>\n<td>Linnud<br \/>\nKurvitsalised<br \/>\nKajaklased<br \/>\nKajakas<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p align=\"justify\">Kalakajakas on Eesti mererannikte \u00fcks arvukamaid kajakaid. \u00c4ra tunneme ta sinihalli mantli ja mustade valgeotsaliste tiibade j\u00e4rgi, nokk ja jalad on kalakajakal kollased. Temaga v\u00e4ga sarnasest h\u00f5bekajakast on ta peaaegu kaks korda v\u00e4iksem, andes v\u00e4lja \u00fche parasjagu suure varese m\u00f5\u00f5dud.<\/p>\n<p align=\"justify\">Sageli tegutseb ta agaralt sadamates ja kui m\u00f5ni laev v\u00e4lja s\u00f5idab, siis lendab kindlasti ka osa linde sellega kaasa. Alatiste laevasaatjatena on kalakajakaid peetud peamisteks tormiennustajateks meremeestele.<\/p>\n<p align=\"justify\">Ehkki kalakajakas on peamiselt rannikute lind, pesitseb ta viimasel ajal \u00fcha sagedamini sisevetel: suurematel j\u00e4rvedel ja rabalaugastel. Harilikult asub hulka pesasid koloonias koos, aga m\u00f5ni paar v\u00f5ib ka \u00fcksi kuskil varjulises kohas pojad \u00fcles kasvatada. Kevadel saabuvad kalakajakad m\u00e4rtsi teisel poolel ning h\u00f5ivavad koheselt territooriumi, mida kaitsevad agressiivselt teiste eest. Seoses sellise salgalise eluviisiga on neil v\u00e4lja kujunenud oma suhtluskeel. Selleks on v\u00e4ga palju erinevaid poose ja h\u00e4\u00e4litsusi: \u00e4hvardus, hirm, nokkimine, n\u00e4ugumine, alistumine, toidumangumine, h\u00e4iresignaalid ja veel paljud. Loomulikult on omad huvitavad rituaalid seoses paaritumisega. Paarid p\u00fcsivad kalakajakal kuni \u00fche poole hukkumiseni, aga elada v\u00f5ivad nad kuni 32\u202633 aastat vanaks. Kalakajakate keskmiseks elueakas on siiski saadud vaid kaks kuud, sest v\u00e4ga palju poegi ja ka mune hukkub mitmesugustel p\u00f5hjustel esimestel elukuudel, peamised pesar\u00fc\u00fcstajad on suuremad kajakaliigid ja k\u00e4hrikud.<\/p>\n<p align=\"justify\">Pesa ehitatakse k\u00f5rgemale kohale, maikuu alguses munetakse harilikult kolm muna, kurna hautakse kaua: 25\u202626 p\u00e4eva. Koorunud pojad lahkuvad pesast juba 3\u20265 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes ja hakkavad usinasti ema-isa silma all m\u00f6\u00f6da oma territooriumi ringi jooksma. Oma maa-alale on pesakond truu veel m\u00f5nda aega ka peale noorte lennuv\u00f5imestumist, mis on umbes \u00fchekuuselt. Koorunud poegadest j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljalennuni ellu alla poolte, t\u00e4iesti v\u00f5imetult peavad kalakajakavanemad pealt vaatama, kuidas tuleb suur merikajakas ja maiustab tema munade v\u00f5i poegadega kuni k\u00f5ht t\u00e4is saab.<\/p>\n<p align=\"justify\">Kalakajaka enda toiduks on kalad, raiped, konnad, ussikesed, hiired, aga ka kahjurputukad, kelle h\u00e4vitamisega toob inimestele kasu. K\u00f5ige paremini ei vaata aga inimesed sellele, et nad s\u00f6\u00f6vad ka marju, idanevaid teri ja naaberlinnupaaride mune. Kui kalakajakad on otsustanud talveks Eestist lahkuda, mida sugugi mitte k\u00f5ik neist ei tee, siis r\u00e4ndavad nad v\u00e4ikeste salkadena novembri l\u00f5pul v\u00f5i detsembri alguses. Talvitumiseks ei vaja nad muud kui lihtsalt j\u00e4\u00e4vaba vett.<\/p>\n<p align=\"justify\"><em>Teksti allikas: <\/em><a href=\"http:\/\/bio.edu.ee\" target=\"_blank\"><em>bio.edu.ee<\/em><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(Larus canus) \u00a0 Klass: Selts: Sugukond: Perekond: Linnud Kurvitsalised Kajaklased Kajakas Kalakajakas on Eesti mererannikte \u00fcks arvukamaid kajakaid. \u00c4ra tunneme ta sinihalli mantli ja mustade valgeotsaliste tiibade j\u00e4rgi, nokk ja jalad on kalakajakal kollased. Temaga v\u00e4ga sarnasest h\u00f5bekajakast on ta peaaegu kaks korda v\u00e4iksem, andes v\u00e4lja \u00fche parasjagu suure varese m\u00f5\u00f5dud. Sageli tegutseb ta agaralt &hellip; <a href=\"http:\/\/padisejs.ee\/?p=284\" class=\"more-link\">Loe edasi <span class=\"screen-reader-text\">KALAKAJAKAS<\/span> <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-284","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-2"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=284"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/284\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":285,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/284\/revisions\/285"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/padisejs.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}