SÕTKAS

(Bucephala clangula)
 sotkas
Klass:
Selts:
Sugukond:
Perekond:
Linnud
Hanelised
Partlased
Bucephala

Sõtkas on umbes tuttvardi suurune mustvalge sulestikuga (emasel on musta asemel tumepruun) pontsakas lind. Isaslinnul on põsel valge laik, emaslinnul on valge kaelus. Nokk on sõtkal must, jalad tumekollased ja ujulestad pruunikad. Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, ainult et ta on veidi kontrastsem. Lennu ajal on kuulda sõtkale iseloomulikku helisevat tiivavihinat. Isaslind on emalinnust suurem ja kaalub keskmiselt 800 grammi, emaslind 650 grammi.

Sõtkas on levinud kogu põhjapoolkera metsavööndis. Eestis on sõtkas arvukas läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. Sõtkas pesitseb vähe- ja keskmistoitelistel metsajärvedel ja -jõgedel, eelkõige Lõuna- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Väg arvukalt võib neid kohata aga kevadisel ja sügisesel läbirändel.

Sõtkas teeb oma pesa puuõõnde, kännualusesse õõnsusesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Aprilli lõpul – mai algul on pesas helevalgete udusulgede all varjul 7…12 sinakasrohelist muna. Pojad kooruvad juuni esimesel poolel ja lennuvõimestuvad juuli lõpul. Isalinnud koonduvad juba mai lõpul salkadesse ja siirduvad merele sulgima.

Sõtkas toitub peamiselt selgrootutest loomadest ja vähem veetaimedest. Oma toitu hangib sõtkas sukeldudes.

Sõtkas on jahilind, kelle arvukust saaks inimene ka tõsta. Nimelt hoolib sõtkas pesapakkudest ja -kastidest, mistõttu nende paigaldamine sõtka pesitsuspaikadesse suurendaks tunduvalt tema arvukust neis kohtades. Sõtkast lastakse igal aastal kuni 750 lindu. Looduskaitse alla ei kuulu.

Teksti allikas: bio.edu.ee